Aedspinat- Spinacia oleracea
Spinat
pärineb ühe või mitmeaastaste rebasheinaliste perekonnast maltsaliste sugukonnast,
millest 3 liiki kasvab Väike- ja Sise-Aasias, Iraanis ja Taga-Kaukaasias. Euroopas
on suuremad spinati kasvatajad ja eksportijad Prantsusmaa ja Itaalia. Kõikjal
mõõduka kliimaga piirkondades kasvatatakse aga üheaastase köögiviljataimena
aedspinatit.
Aedspinati
on lühikese kasvuga kahekojaline köögivili, millel on kolmnurksed või
piklikmunajad terveservalised lehed, mis moodustavad kodariku. Emastaimed on
leherikkamad ja hakkavad hiljem õitsema kui isastaimed ning on seetõttu
köögiviljana väärtuslikumad. Sordiaretajad on aga aretanud ka ühekojalisi
sorte, millel emas- ja isasõied asuvad samal taimel.
Üldiselt
on spinat pikapäeva taim. Suvise kõrge temperatuuri ja pika päeva tingimustes
hakkab ta kiiresti õitsema ja saagi kvaliteet halveneb. Seetõttu teda suvel
kasvatada ei tasu. Sügisese saagi saamiseks külvatakse uued seemned maha juuli
lõpul, augusti algul. Samuti võib teda külvata ka hilja sügisel, lausa novembri
algul.
Selleks,
et saada varajast saaki tuleks spinat kevadel avamaale külvata esimesel
võimalusel. Seemned hakkavad idanema 3-4 kraadi juures, optimaalne
idanemistemperatuur on 20-22 kraadi. Tõusmed taluvad kuni 6 kraadist külma,
rosett kannatab välja isegi kuni 10 miinuskraadi. Spinati sobivaim kasvutemperatuur
on 15°C.
Spinatit
paljundatakse seemnetega, seeme külvatakse 2-3 cm sügavusele ridadesse, millede
vahe on 20-25 cm ja hiljem harvendatakse taimed 5-10 cm vahedega.
Spinat
vajab parasniisket raskepoolset mulda, tärkamisest koristamise alguseni kulub
juhtuvalt sordist 20-40 päeva. Eestis kasvatatakse teda peamiselt varakevadel
ja sügisel, keskmine saak on 1,2-1,8 kg/m2.
Koduaias
saab spinatit edaukalt kasvatada nii omaette, eel-, järel- kui vahekultuurina.
Värsket sõnnikut saanud maale seemet külvata ei maksa, sest see mõjub halvasti
spinati maitsele.
Keemiline koostis:
Spinati
lehtedes on rohkesti karotiini, C-, B1-, B2-, PP-, E-ja K vitamiine ning
mineraalaineid (kaaliumi, magneesiumi, fosforit, kaltsiumi, rauda ja joodi). Rauasisalduse
poolest ületavad spinatit vaid petersellilehed.
Samas
sisaldab spinat rohkesti ka oblikhapet, mistõttu ei tohiks spinatisöömisega ka
liialdada. Oblikhappe kahjulikku mõju aitab vähendada, kui sööte spinatit koos
piimatoodetega.
Toiduks
tarvitatakse spinati noori lehti ja 10-15cm pikkusi lehevarsi peamiselt
keedetult või hautatult, mitmesuguste suppide, hautiste, kastmete, pirukate jne
valmistamisel. Veel väärtuslikum on aga spinat toorelt salatina või toitude
lisandina. Spinatit leidub ka mahla ja pulbrina.
Spinati
kasulikkus:
Kõrge
raua-, joodi- ja kaaliumisisalduse tõttu soodustab spinat vereloomeelundite ja
sisesekretsiooninäärmete tegevust
väga
kasulik kehvveresuse korral.
Spinat
avaldab reguleerivat toimet kilpnäärme talitlusele.
Rohke
kaltsiumi- ja fosforisisalduse tõttu mõjub hästi noore organismi arengule ja
seetõttu peaksid seda sööma just lapsed.
Spinat
aitab ka pärast pingutavat treeningut kiiresti jõuvarud taastada ning tõstab
toonust.
Hiina
meditsiini kohaselt spinat on jahe, magus, tugevdab energiat ja verd, kõrvaldab
kuumust ja yang’i, niisutab kuivust, peatab verejooksu. Kasutatakse
ninaverejooksu, diabeedist tingitud janu ja aneemia korral. Tarvitatakse kas
kergelt praetult, keevasse vette kastetult või keedisena. Jõuetuse ja
kõhulahtisuse korral mitte tarvitada.
Kui
põrn on nõrk, siis tuleks vältida spinati söömist.
Kuna
spinatis on rohkesti oblikhapet ja puriine, võib see kehvasti mõjuda neile, kes
kannatavad podagra, neeru- või põiekivide, jämesoolepõletiku või maksa- ja
kõhunäärmehaiguste käes. Nemad peaksid spinati liig söömisega ettevaatlikud
olema kuna neil võib suur spinatisöömine tervise veel kehvemaks teha.
Lisaks
on spinatist leitud ka kõige rohkem pestitsiite ehk taimekasvatusjääke, mis
võivad organismile liiga teha.
Sordid:
´Viroflay´
´Viktoria´
´Juliana´
´Dominant´
`Redy`
`Rico`
`Spalding`
`Spinnacer`
Suvekuudel kasvatatakse spinat-ruutlehikut (Tetragonia expansa), mis kuulub kivileheliste (Aizoaceae) sugukonda. Pärineb Austraalia, Uus-Meremaa ja Polüneesia niiske kliimaga rannikualadelt. Ta on poollamava, rohkesti kõrvalharusid moodustava, kuni 1 m pikkuse varrega üheaastane rohttaim. Lehed on rombjad ja väga lihavad, õied asuvad lehekaenlas. Ruutlehik vajab viljakat soojapõhjalist mulda, koduaiast võib teda kasvatada kompostihunnikul. Külvist esimese saagini kulub 75- 105 päeva, sellepärast kasvatatakse Eestis teda harilikult istikutest. Saaki koristatakse kord nädalas kuni hilissügiseni. Ta on kolm korda aedspinatist saagikam, kuid vähem maitsev. Meie oludes tuleks seda kasvatada katmikalal ettekasvatatud istikutest. Erinevalt spinatist on ruutlehik külmaõrn, mistõttu istutatakse istikud avamaale alles peale öökülmade lõppemist.
Sidrunmeliss-Melissa officinalis
John Evelyn: "Meliss on aju liitlane, tugevdab mälu, peletab eemale melanhoolia. Tass melissiteed päevas hoiab ära peavalu, ärrituse."
Sidrunmeliss ehk aedmeliss on huulõieliste sugukonna melissi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Tema juuresüsteem on tugevalt harunenud. Kõik taimed on kaetud pehmete karvaudemetega. Vars on harunev, neljakandiline ning kuni 120 cm kõrgune. Lehed vastastikused, südajas- munajad, suurte sakkide ja lehevartega. Õied roosad või valged ning on koondunud 3-5 kaupa tipmistesse ebasarikatesse, mis paiknevad ülemiste lehtede kaenlas. Vili koosneb neljast munajast pähklikesest, mis on musta värvi ja läikivad. Õitseb alates teisest kasvuaastast juulis- augustis, viljad valmivad septembris- oktoobris. Paljundatakse seemnetega ja vegetatiivselt (võrsikutega, põõsa jagamise teel, juuretükikestega, istikutega).
Sidrunmeliss kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemeremaades. Eestis kasvatatakse teda kultuurtaimena.
Biokeemiline koostis:
Melissi lehed on rikkad mõru- ja parkainete, orgaaniliste hapete ja vitamiinide poolest. Ravimtaime teevad temast eeterlikud õlid, lehtedes on neid 0,2-0,5%, mille koosluses on tsitraal, tsitronellool, linalool, geraniool. Meliss on veel avastamata maailm, arvatakse olevat veel 5-10% avastamata aineid, kuid nende mõju on juba meditsiinis teada. Melissi lehtedes on rikkalikult C-vitamiini (100-180 mg%), karotinoide ja mikroelemente. Õitsemise ajal ja pärast õitsemist toimeainete koostis muutub, samuti muutuvad ka lõhn ja maitse ebameeldivaks.
Kasvatamine:
Meliss eelistab kergeid liivsavimuldi, head valgustatust ja kaitset külmade põhjatuulte eest. Ei talu happelisi ja struktuurituid muldasid. Kõige sobivamad on kõrgemad kohad. Koht tuleb valida väljaspool viljavaheldust, kuna meliss kasvab ühel kohal kuni 8 aastat. Parimateks eelkultuurideks on väetatud kesa või rühvelkultuurid. Melissi saab külvata otse kasvukohale, istikutest (kõige levinum), samuti saab teda paljundada roheliste pistikute, varrevõrsikutega, samuti põõsa jagamise teel. Viimane meetod on kõige mugavam esimese aasta istanduse korral kus on palju roomavaid võrseid. Istutatakse võimalikult varakult, et taim jõuaks hästi juurduda ja ei külmuks talvel ära. Halbu tulemusi ei saa ka roheliste pistikutega paljundades. Tuleb meeles pidada, et melissi seemned on madala idanevusega (umbes 60%). Seemnete külvinorm 0,8-1,0 g/1m2. Seemnete külvisügavus 1-2 cm ning ridadevaheline kaugus 60 cm. Õitseb juunist augustini.
Meliss on teisendirohke liik. Teisendid erinevad üksteisest taime kõrguse, karvkatte ja õite värvuse poolest. Näiteks sordid 'Citronella', 'Lemonella', 'Quedlinburger' ja 'Lime'. Väga dekoratiivsed on kuldkollaste lehtedega sordid 'Aurea' ja kollasekirjude lehtedega 'Variegata', mis sobivad kasvatamiseks püsilillepeenras.
Vasakult: `Lemon palm`, `Variegata`, ´Aurea´, ´All gold´
Kulinaarias:
Meliss sobib tänu oma sidrunilõhnale kõikide toitudega, millele sobib sidrun: salatid, kala ja supid. Külmadesse kastmetesse (eriti remulaadkaste), rohelise majoneesi ja või koostisesse ning äädika, kala- ja lihamarinaadide , magushapude puuvilja- ja köögiviljakonservide maitsestamiseks.
Melissist saab suurepärast teed, eriti hästi sobib ta kombinatsioonis kibuvitsamarjade, hibiskuse- ja apelsiniõitega. Värskete lehtedega kaunistatakse magus- ja külmtoite.
Melissi kasutatakse ka konservi- ja kalatööstuses ning alkoholitööstuses likööride (benediktiin ja sartröös), viina ja õlle maitsestamiseks. Temast on hea teha söögiäädikat, samuti sobib teha ka õlitõmmist.
Raviomadused:
Melissil on palju häid omadusi. Eeskätt on ülistatud teda kui rahustavat ürti. Tänu oma õrnale sidrunilõhnale lööb ta kiiresti pähe: tugeva annuse puhul toimib unerohuna, nõrga puhul aga maonärvide rahustajana. Usutakse, et meliss pikendab noorust ja hoiab ära veresoonte lupjumist. Meliss on valuvaigistava toimega, spasmide ärahoidja, seedimise soodustaja ning aitab gaasi-, koolika- ja menstruatsioonivalude puhul. Parandab mälutegevust ja migreeni. Ka südametegevust, hoides ära südamepekslemise ja tursed. Kõrgenenud vererõhu korral väheneb pearinglus ja kumin kõrvus, vererõhk langeb mõõdukalt. Peale selle kasutatakse teda rasedate toksikoosi korral ning suguvõime ergutajana. Samuti on melissi eeterlikul õlil väga efektiive toime herpese raviks.
Maailmas uuritakse praegu tema täpsemat kooslust. Kas ta on muutunud imerohuks, on raske öelda, kuid külmetushaigus põgeneb kiirelt päevas 4-5 tassi tee joomisel.
Melissi võib kasutada taimesegude koosluses, kuid ei sobi kokku kõigega. Kilpnäärme tegevuse reguleerimiseks sobib ta kokku põdrakanepiga või kaselehtedega, kuid ei sobi sooltehädade puhul kokku pujuga. Siin on haiguste ravil koosmõju väga oluline biokeemilise koosluse tõttu, milleks oleks vajalik spetsialisti konsultatsioon. Kõige rohkem tarvitatakse melissi ravimteedes – nii eraldi kui ka koos piparmündi, kummeli või kibuvitsaga.
Leedulased kasutavad rahvameditsiinis melissi majoraaniga, eeskätt mälu tugevdamiseks.
* Tõmmis melissist: 1sl toorainet kallatakse üle 200 ml keeva veega, lastakse seista 1 tund, seejärel kurnatakse. Tarvitatakse poole klaasi kaupa kolm korda päevas enne sööki.
* Ekstrakt melissist: võetakse toorainet 1:3 suhtes 40% piirituse või viinaga, ning lastakse seista 7 päeva. Tarvitatakse 1sl 3 korda päevas.
* Mahl melissi okstest või lehtedest: pressitakse värsketest maapealsetest taimeosadest või ainult lehtedest enne õitsemist. Tarvitatakse 40-60 tilka mahla ja 1tl mett piimas 5-6 korda päevas. Välispidiselt (klistiirina) tarvitatakse arvestusega 1tl mahla 200 ml sooja vee kohta
Vastunäidustused ja kõrvaltoimed:
Meliss põhjustab harva ebameeldivaid kõrvalnähte, seda soovitatakse vältida rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel. Melissi ei tohiks tarvitada inimesed, kellel on kilpnäärmeprobleemid või kel esineb glaukoom, sest sel juhul võib taim häirida teatud ravimite toimet. Samuti ei soovitata kasutada arteriaalse hüpotensia korral, kuna taim on kergelt toksiline.
Muid kasutusalasi:
Eeterlikke õlisid kasutatakse parfürmeerias, ning kondiitritööstuses. Melissitõmmis peletab kärbseid ja vaklu lihalt ja kalalt.
Melissi lehtedega hõõrutakse uusi mesitarusid ning mesilased kohanevad sellega meelsasti, melissi aroom veetleb mesilasi ka pereheitmisel. Mesi on meeldiva aroomi ja maitsega ning seetõttu kuulub paremate meede hulka.
Lisainfot melissi eeterliku õli kasulikkusest saate leheküljelt:
http://alkeemia.delfi.ee/tervis/tervisemured/efektiivne-loodusravi-herpese-leevendamiseks?id=69698427
Sidrunmeliss ehk aedmeliss on huulõieliste sugukonna melissi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Tema juuresüsteem on tugevalt harunenud. Kõik taimed on kaetud pehmete karvaudemetega. Vars on harunev, neljakandiline ning kuni 120 cm kõrgune. Lehed vastastikused, südajas- munajad, suurte sakkide ja lehevartega. Õied roosad või valged ning on koondunud 3-5 kaupa tipmistesse ebasarikatesse, mis paiknevad ülemiste lehtede kaenlas. Vili koosneb neljast munajast pähklikesest, mis on musta värvi ja läikivad. Õitseb alates teisest kasvuaastast juulis- augustis, viljad valmivad septembris- oktoobris. Paljundatakse seemnetega ja vegetatiivselt (võrsikutega, põõsa jagamise teel, juuretükikestega, istikutega).
Sidrunmeliss kasvab looduslikult Lõuna-Euroopas ja Vahemeremaades. Eestis kasvatatakse teda kultuurtaimena.
Biokeemiline koostis:
Melissi lehed on rikkad mõru- ja parkainete, orgaaniliste hapete ja vitamiinide poolest. Ravimtaime teevad temast eeterlikud õlid, lehtedes on neid 0,2-0,5%, mille koosluses on tsitraal, tsitronellool, linalool, geraniool. Meliss on veel avastamata maailm, arvatakse olevat veel 5-10% avastamata aineid, kuid nende mõju on juba meditsiinis teada. Melissi lehtedes on rikkalikult C-vitamiini (100-180 mg%), karotinoide ja mikroelemente. Õitsemise ajal ja pärast õitsemist toimeainete koostis muutub, samuti muutuvad ka lõhn ja maitse ebameeldivaks.
Kasvatamine:
Meliss eelistab kergeid liivsavimuldi, head valgustatust ja kaitset külmade põhjatuulte eest. Ei talu happelisi ja struktuurituid muldasid. Kõige sobivamad on kõrgemad kohad. Koht tuleb valida väljaspool viljavaheldust, kuna meliss kasvab ühel kohal kuni 8 aastat. Parimateks eelkultuurideks on väetatud kesa või rühvelkultuurid. Melissi saab külvata otse kasvukohale, istikutest (kõige levinum), samuti saab teda paljundada roheliste pistikute, varrevõrsikutega, samuti põõsa jagamise teel. Viimane meetod on kõige mugavam esimese aasta istanduse korral kus on palju roomavaid võrseid. Istutatakse võimalikult varakult, et taim jõuaks hästi juurduda ja ei külmuks talvel ära. Halbu tulemusi ei saa ka roheliste pistikutega paljundades. Tuleb meeles pidada, et melissi seemned on madala idanevusega (umbes 60%). Seemnete külvinorm 0,8-1,0 g/1m2. Seemnete külvisügavus 1-2 cm ning ridadevaheline kaugus 60 cm. Õitseb juunist augustini.
Meliss on teisendirohke liik. Teisendid erinevad üksteisest taime kõrguse, karvkatte ja õite värvuse poolest. Näiteks sordid 'Citronella', 'Lemonella', 'Quedlinburger' ja 'Lime'. Väga dekoratiivsed on kuldkollaste lehtedega sordid 'Aurea' ja kollasekirjude lehtedega 'Variegata', mis sobivad kasvatamiseks püsilillepeenras.
Vasakult: `Lemon palm`, `Variegata`, ´Aurea´, ´All gold´
Kulinaarias:
Meliss sobib tänu oma sidrunilõhnale kõikide toitudega, millele sobib sidrun: salatid, kala ja supid. Külmadesse kastmetesse (eriti remulaadkaste), rohelise majoneesi ja või koostisesse ning äädika, kala- ja lihamarinaadide , magushapude puuvilja- ja köögiviljakonservide maitsestamiseks.
Melissist saab suurepärast teed, eriti hästi sobib ta kombinatsioonis kibuvitsamarjade, hibiskuse- ja apelsiniõitega. Värskete lehtedega kaunistatakse magus- ja külmtoite.
Melissi kasutatakse ka konservi- ja kalatööstuses ning alkoholitööstuses likööride (benediktiin ja sartröös), viina ja õlle maitsestamiseks. Temast on hea teha söögiäädikat, samuti sobib teha ka õlitõmmist.
Raviomadused:
Melissil on palju häid omadusi. Eeskätt on ülistatud teda kui rahustavat ürti. Tänu oma õrnale sidrunilõhnale lööb ta kiiresti pähe: tugeva annuse puhul toimib unerohuna, nõrga puhul aga maonärvide rahustajana. Usutakse, et meliss pikendab noorust ja hoiab ära veresoonte lupjumist. Meliss on valuvaigistava toimega, spasmide ärahoidja, seedimise soodustaja ning aitab gaasi-, koolika- ja menstruatsioonivalude puhul. Parandab mälutegevust ja migreeni. Ka südametegevust, hoides ära südamepekslemise ja tursed. Kõrgenenud vererõhu korral väheneb pearinglus ja kumin kõrvus, vererõhk langeb mõõdukalt. Peale selle kasutatakse teda rasedate toksikoosi korral ning suguvõime ergutajana. Samuti on melissi eeterlikul õlil väga efektiive toime herpese raviks.
Maailmas uuritakse praegu tema täpsemat kooslust. Kas ta on muutunud imerohuks, on raske öelda, kuid külmetushaigus põgeneb kiirelt päevas 4-5 tassi tee joomisel.
Melissi võib kasutada taimesegude koosluses, kuid ei sobi kokku kõigega. Kilpnäärme tegevuse reguleerimiseks sobib ta kokku põdrakanepiga või kaselehtedega, kuid ei sobi sooltehädade puhul kokku pujuga. Siin on haiguste ravil koosmõju väga oluline biokeemilise koosluse tõttu, milleks oleks vajalik spetsialisti konsultatsioon. Kõige rohkem tarvitatakse melissi ravimteedes – nii eraldi kui ka koos piparmündi, kummeli või kibuvitsaga.
Leedulased kasutavad rahvameditsiinis melissi majoraaniga, eeskätt mälu tugevdamiseks.
* Tõmmis melissist: 1sl toorainet kallatakse üle 200 ml keeva veega, lastakse seista 1 tund, seejärel kurnatakse. Tarvitatakse poole klaasi kaupa kolm korda päevas enne sööki.
* Ekstrakt melissist: võetakse toorainet 1:3 suhtes 40% piirituse või viinaga, ning lastakse seista 7 päeva. Tarvitatakse 1sl 3 korda päevas.
* Mahl melissi okstest või lehtedest: pressitakse värsketest maapealsetest taimeosadest või ainult lehtedest enne õitsemist. Tarvitatakse 40-60 tilka mahla ja 1tl mett piimas 5-6 korda päevas. Välispidiselt (klistiirina) tarvitatakse arvestusega 1tl mahla 200 ml sooja vee kohta
Vastunäidustused ja kõrvaltoimed:
Meliss põhjustab harva ebameeldivaid kõrvalnähte, seda soovitatakse vältida rasedatel ja rinnaga toitvatel naistel. Melissi ei tohiks tarvitada inimesed, kellel on kilpnäärmeprobleemid või kel esineb glaukoom, sest sel juhul võib taim häirida teatud ravimite toimet. Samuti ei soovitata kasutada arteriaalse hüpotensia korral, kuna taim on kergelt toksiline.
Muid kasutusalasi:
Eeterlikke õlisid kasutatakse parfürmeerias, ning kondiitritööstuses. Melissitõmmis peletab kärbseid ja vaklu lihalt ja kalalt.
Melissi lehtedega hõõrutakse uusi mesitarusid ning mesilased kohanevad sellega meelsasti, melissi aroom veetleb mesilasi ka pereheitmisel. Mesi on meeldiva aroomi ja maitsega ning seetõttu kuulub paremate meede hulka.
Lisainfot melissi eeterliku õli kasulikkusest saate leheküljelt:
http://alkeemia.delfi.ee/tervis/tervisemured/efektiivne-loodusravi-herpese-leevendamiseks?id=69698427
Kasutatud kirjandus:
- L.Meensalu, "Köögiviljandus,, kirjastus Valgus, 1988.
- http://kodu.neti.ee/~ok003a/zhongyi/toitumine.htm
- http://www.aiamaailm.ee/spinatmais/130-n-zelandijos.html
- http://www.mdidea.com/products/proper/proper03106.html
- http://www.oardc.ohio-state.edu/seedid/single.asp?strId=96
- http://www.subaseeds.com/eng/vegetables/tetragonia.html
- http://www.uniprot.org/taxonomy/3562
- http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/targu-talita/spinat-on-pool-apteeki?id=70780639
- http://www.dwpicture.com.au/picture.asp?picture=44402&cat=Vegetables&cat2=Vegetables&cat3=Spinach
- https://www.aiasober.ee/liigikirjeldused/222
- http://et.wikipedia.org/wiki/Sidrunmeliss
- http://tervistav.blogspot.com/2012/04/aromaatne-meliss.html
- http://www.terviseleht.ee/200032/32_meliss.php3
- http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=387
- http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Starr_070906-8824_Melissa_officinalis.jpg
- http://www.naturalmedicinalherbs.net/herbs/m/melissa-officinalis=lemon-balm.php
- http://www.gardenworldimages.com/Details.aspx?ID=51755&TypeID=1&searchtype=simple&contributor=0&licenses=1,2&sort=REL&cdonly=False&mronly=False
- http://www.gardenworldimages.com/Details.aspx?ID=24303&TypeID=1&searchtype=simple&contributor=0&licenses=1,2&sort=REL&cdonly=False&mronly=False
- http://www.weberseeds.de/melissa-officinalis.html
- http://www.gardenworldimages.com/Details.aspx?ID=200389&TypeID=1&searchtype=simple&contributor=0&licenses=1,2&sort=REL&cdonly=False&mronly=False
- http://www.sunnygardens.com/garden_plants/melissa/melissa_0262.php
