Püsililled

Püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega

Eelised:

• Pikk eluiga

• Võimalik mitmeti paljundada

• Pole vajadust iga aasta uuendada

• Enamik taimi talvitub avamaal

• Külmakindlad

Puudused: 

• Paljunevad ise edasi (nn, metsistuvad), tuleb piirata.

• Teatud taimi tuleb talveks üles kaevata ja siseruumidesse talvituma viia

• Väiksem valik võrreldes suvelilledega 

• Suurem osa lilledest õitseb alles teisel aastal

• Õitsemis aeg lühike

• Paljunevad kiirelt ning elujõulisemad taimed võivad väetimad välja süüa

Vegetatiivse paljundamise viise

Paljundamine jagamisega:

• Puhma jagamine: kaevatakse taim aiahargi abil üles, eemaldatakse liigne muld, jagatakse osadeks, vigastatud või kuivanud juured lõigatakse tagasi terve osani. Igale taimele peaks jääma vähemalt 1-3 võsu või kasvupunga ning terveid ja vigastamata juuri.
• Risoomi jagamine: kaevatakse taim aiahargi abil üles, puhastatakse mullast, tükeldatakse terava noa abil 5-10 cm tükkideks (tükeldamisel jäetakse risoomi tükile juurmiste lehtede kimp ning juuri), juuri võib lõigata tagasi poole ulatuses, õie või õisikuga risoomid annavad harva uusi taimi (pole otstarbekas), kuivand lehed eraldada ja terved lehed tagasi lõigata 15 cm pikkuseks.
• Juuremugula jagamine: Jagatakse kevadel või sügisel  pärast puhkeperioodi, enne jagamist eemaldatakse surnud juuremugulad ja eelmise aasta varrejäänused, eemaldatakse käsitsi ühevarrelised osad, jäätakse igale eraldi osale juurekael koos 1-2 pungaga ja ühe juuremugulaga, tuleb jälgida, et ei tekiks suuri haavu, lõikamisel jälgida, etpung jääks juurekaela tüki keskele, lõigatul pinnal lasta kuivada üks ööpäev enne säilima panekut või istutamist

Paljundamine pistikutega:

• Rohtsed pistikud:  lõigatakse 5-10 cm pikkune võsu taime rohtsetest vartest, alumine lõige tehakse lehe alt viltu (vahelduvalt asetsevad lehed) või risti (vastakuti asetsevad lehed), ülemine lõige risti vahetult ülemise lehe pealt, pistiku alumisse ossa jäävad lehed eemaldatakse, ülemine leht jäetakse alles (kui on liiga suur, siis keerata rulli või lõgata kuni poole ulatuses tagasi), lõigatud pistik pannakse mulda, paljunduskasti või potti viltu u.5 cm vahega jättes mullapinnale ülemise lehe koos lehekaenla ja varre osaga, pistikuid piserda ja varjutada otsese päikesevalguse eest. Juurduvad u.3-4 nädalat  +18...+20oC juures, hiljem istutatakse taimed potti või ettekasvatus peenrasse.
• Poolpuitund pistikud: paljundatakse taimi, mille varte alumises osas leidub uinuvaid taimi. parim jagamise aeg on juuli ning augusti esimene pool. Pistikute lõikamine ja mulda panemine toimub sarnaselt rohtsetele pistikutele. Kasvukohale istutatakse taimed järgmisel aastal.
•  Juurepistikud: Paljundatakse pikkade ja lihakate juurtega püsililli (tavaliselt talvel novembrist aprillini). Hilissügisel kaevatakse emataim üles ja viiakse siseruumidesse kus temperatuur veidi üle 0oC  . Emataimed puhastatakse ja pestakse mullast, jämedad ja ksekmise paksusega juured lõigatakse 4-6 cm pikkusteks tükkideks (ülemine ots risti, alumine viltu). Valmislõigatud juurepistikud asetatakse püsti või veidi kaldu liivase huumusmullaga pikeerkasti või üksikult potti ning kaetakse u.1 cm mullaga. Neid hoitakse tavaliselt kuni esimeste võsude tekkeni siseruumides (6-8 nädalat). Juurdunud pistik aseta  valgesse kohta poolsooja kasvuhoonde, järk-järgult harjutades välisõhuga, istutatakse suvel peenrasse, kaetakse u.5 cm paksuse mullakihiga, pealt multšitakse, et muld püsiks niiske, kuival ajal kastetakse mõõdukalt, lehed ilmuvad sügisel või järgmisel vegetatsiooniperioodil, talvel katta peenar kuusekoste või puulehtedega.

Paljundamine võsunditega:

• Võsundid: Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse paljunduspeenrale või kasvukohale.

Paljundamine sibulatega:

• Tütarsibulad: Paljundatakse puhkeperioodil, mil pealsed kuivanud. Tütarsibulad murtakse emasibulate küljest lahti, eemaldatakse üleliigsed kuivanud soomused. Suuremaid sibulaid võib kohe kasvukohale istutada, väiksemaid aga potti, siis seal neid mõni aasta kasvatada enne kasvukohale istutamist.
• Sigisibulad: Sigisibulad on väikesed ja tumepruuni värvusega. Nende arenedes ilmuvad igast tillukesest sibulast lühikesed valged juured (ilmuvad siis kui sibul on veel varrel) Kui sigisibulad on valmis iseseisvalt kasvama, kukuvad need varrelt mullale ja lähevad kasvama niipea, kui juur leiab mullas veidi niiskust. Sibulad korjatakse vartelt, lehekaenaldest niipea, kui need on valminud (lehed muutuvad kollaseks). Siis tuleb vars maapinnalt tagasi lõigata. Sigisibulad eraldatakse ettevaatlikult varre küljest. Seejärel asetatakse nad potti mullapinnale mõne sentimeetrise vahega ja surutakse mulla sisse nii, et tipp jääb mullapinnaga tasa. Jätta kasvama üheks aastaks. Järgmise aasta sügisel võetakse kasvanud mullast välja ning istutata peenrale. Õitsva taime saamiseks kulub ligikaudu viis aastat.
• Sibulasoomused: Paljundatakse sügisel pärast lehtede koltumist. Välimised soomused eemaldatakse neid väljapoole murdes. Oluline on, et väike tükike sibulakanda jääks iga murtud soomuse külge.  Eraldatud sibulasoomused pannakse läbipaistvasse kilekotti koos suurema koguse niiske turbaga. Sibulasoomused ja turvas tuleb kotis läbi segada. Seejärel puhutakse kotti õhku ning suletakse. Kott koos turba ja sibulasoomustega paigutatakse sooja ning pimedasse kohta. Kotti tuleb kontrollida vähemalt kord nädalas. Pärast 6-10 nädala möödumist ilmub kaks kuni kolm väikest valget sibulat soomuse alumisse serva. Igale sibulale kasvavad ka juured. Sellised sibulasoomused võetakse kotist välja ja istutatakse pottidesse kohe mullapinna alla. Potid paigutatakse valgesse ja jahedasse ruumi. Esimesel aastal kasvavad väikestele sibulatele peened lehed. Esimese aasta lõpuks on enamik soomuseid hävinud, väikesed sibulad eemaldatakse hävinud sibulasoomuste küljest ja istutatakse eraldi peenrasse või pottidesse. Õitsva taime saamiseni võib kuluda ligikaudu viis aastat.

Paljundamine võrsikutega:

• Võrsikutega paljundamist kasutatakse taimede puhul, mille korral teised paljundamise võtted ei anna häid tulemusi. Emataime võsu painutatakse maha ja lõigatakse läbi, kinnitatakse vastu mulda kinnituskonksuga ja kaetakse lõikekohalt mullaga. Emataime ümber muld kobestatakse ja hoitakse niiskena. 

Mina eelistaksin kasutada paljundamist võsundite, sibulate või jagamise teel. Ennekõike seepärast, et need tunduvad olevat kõige lihtsamad ning lollikindlamad. Pole vaja erilisi hoiustamis tingimusi ega muud säärast. Niiviisi on võimalik paljundatavad taimed/sibulad kohe tagasi mulda istutada ilma suure vaevata. Töö kiire ja efektiivne.

Püsililled erinevates kasvukohtades

• Päikeseline, kuiv ja toitainetevaene muld:

1. Nurmnelk- Dianthus deltoides 'Arctic Fire'
2. Prantsuse lavendel- Lavendula stoechas
3. Harilik kanarbik- Calluna vulgaris  'Helena'
4. Mägisibul- Sempervivum `Merlin`

Poolvarjuline, toitaineterikas muld:

1. Aediiris- Iris x germanica `Arctic age`
2. Murtud süda- Dicentra `Valentine`
3. Suureleheline brunnera- Brunnera macrophylla `Betty bowring`
4. Arendsi astilbe- Astilbe x arendsii `Granat`

• Varjuline, happeline muld:

1. Tiarell- Tiarella `Pink sky rocket`
2. Rododendron- Rhododendron germanica
3. Lühikarvaline kastik- Calamagrostis brachytircha 
4. Hosta- Hosta fortunei ´Aureomarginata´

Kasutatud kirjandus:

• Õpetaja Katrin Uurmani materjal
• http://floreznursery.blogspot.com/2013/12/dianthus-deltoides-arctic-fire.html
• ·         http://www.gardenworldimages.com/Details.aspx?ID=52081&TypeID=1&searchtype=&contributor=0&licenses=1,2&sort=REL&cdonly=False&mronly=False
• http://www.gardenworldimages.com/Details.aspx?ID=221485&TypeID=1&searchtype=simple&contributor=0&licenses=1,2&sort=REL&cdonly=False&mronly=False
• http://www.gardenworldimages.com/Details.aspx?ID=19587&TypeID=1&searchtype=simple&contributor=0&licenses=1,2&sort=REL&cdonly=False&mronly=False
• http://www.imagejuicy.com/images/plants/d/dicentra/5/
• http://www.gardenworldimages.com/Details.aspx?ID=126480&TypeID=1&searchtype=&contributor=0&licenses=1,2&sort=REL&cdonly=False&mronly=False
• http://www.gardenworldimages.com/Details.aspx?ID=147716&TypeID=1&searchtype=simple&contributor=0&licenses=1,2&sort=REL&cdonly=False&mronly=False
• http://www.gardenworldimages.com/Details.aspx?ID=149444&TypeID=1&searchtype=simple&contributor=0&licenses=1,2&sort=REL&cdonly=False&mronly=False
• http://www.gardenworldimages.com/Details.aspx?ID=136662&TypeID=1&searchtype=simple&contributor=0&licenses=1,2&sort=REL&cdonly=False&mronly=False
• http://www.gardenworldimages.com/Details.aspx?ID=170005&TypeID=1&searchtype=simple&contributor=0&licenses=1,2&sort=REL&cdonly=False&mronly=False
• http://www.gardenworldimages.com/Details.aspx?ID=47214&TypeID=1&searchtype=&contributor=0&licenses=1,2&sort=REL&cdonly=False&mronly=False
• http://www.gardenworldimages.com/Details.aspx?ID=171097&TypeID=1&searchtype=simple&contributor=0&licenses=1,2&sort=REL&cdonly=False&mronly=False

Suvelilled

1. SUVELILLEDE SWOT ANALÜÜS

2.SEEMNETE SKARIFITSEERIMINE JA STRATIFITSEERIMINE 

• Skarifitseerimiseks nimetatakse protsessi, mille eesmärgiks on seemnekesta vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks.

• Skarifitseerimine saab toimuda nii mehaaniliselt, keemiliselt kui ka termiliselt.
• Mehaaniline- kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnete puhul. Suurt hulka seemneid töödeldakse spetsiaalsetes seadmetes – skarifikaatorites. Väikseid koguseid võib töödelda purgis või spetsiaalsetes anumates seemneid hõõrudes või raputades segatuna liiva, kruusa või klaasi puruga. Suuri seemneid võib vigastada viili või smirgelpaberiga hõõrudes. Vältida tuleks seemnepilu ehk mikropüüli lähedalt kesta vigastamisest. See võib kergesti vigastada ka idu.Et hinnata, kas seemneid on piisavalt töödeldud ja kest vigastatud, leotatakse neid mõni päev leiges vees. Kui seemned ei ima vett, siis on seemnekesti ebapiisavalt kahjustatud. Seemned, mis imavad end vett täis, võib külvata. Töödeldud seemneid ei saa enam kaua säilitada, kuna nad on muutunud haigustele vastuvõtlikuks.

• Keemiline-  kasutatakse samuti paksuseinaliste ja tihedate seemnete korral. Selleks kasutatakse kontsentreeritud väävelhapet, lämmastikhapet või soolhapetTöötlemisel asetatakse seemned klaasnõusse ja valatakse peale 2 osa hapet. Seemneid tuleb aegajalt segada ja kontrollida protsessi kulgu. Kui seemne kest on jäänud paberilehe paksuseks tuleb töötlemine koheselt lõpetada ja pesta seemned voolava vee all 10 min. ning teha külv või stratifitseerida. Kuna keemilise skarifitseerimise käigus tekib soojus, võib tekkida vajadus purki jahutada. Keemilise skarifitseerimise aeg sõltub seemnekesta paksusest aga selleks kulub umbes 5…30 minutit.Perekonnad, mille seemnete kraapimine või keemiline töötlemine kiirendab idanemist: koldrohi, kanna, iiris, hibisk, lupiin, pojeng.
• Termiline- seemnete töötlemine keeva veega. Seda tehakse peamiselt liblikõieliste, tihedakestaliste seemnete korral. Seemned asetatakse 10…20 sekundiks keeva vette ja seejärel mõneks sekundiks külma vette. Sellist tegevust korratakse 2…3 korda. Vahelduval temperatuuril seemnekest praguneb.
  
  Seemnete allutamine soodsatele temperatuuri-, niiskus- ja õhurežiimi tingimustele teatud aja jooksul nimetatakse seemnete stratifitseerimiseks. Stratifitseerimist kasutatakse liikide korral, mille seemnetel on pikk puhkeperiood. Stratifitseerimisaeg võib olla 1 kuust kuni 2 aastani.
  
  

  STRATIFITSEERIMINE EHK SEEMNETE KIHITAMINE

• Stratifitseetimise läbiviimiseks sobib kõige paremini kelder kuigi sobib kasutada  ka kaevikuid.
  Stratifitseerimiseks tuleks võtta liiva ja turba segu 1:1. Seemnete ja substraadi vahekord peaks olema ühe osa seemnete kohta 3 osa substraati mis on parajalt niiske. 1…2 korda kuus tuleks seemneid kontrollida ja segada, et õhutada substraati. Vajadusel tuleb lisada vett. Stratifitseerimistemperatuur on 0…+5oC. Juhul kui seemned on stratifitseerimise läbinud kiiremini kui arvestati, tuleks seemned asetada välja lumele ja katta pealt lumega. Lume kevadise sulamise vältimiseks kaetakse see saepuru või põhuga. Temperatuur lumes, seemnete piirkonnas ei tohiks olla madalam kui  –1…–3oC. Stratifitseerimisperioodi läbimisest annavad märku seemnetest ilmunud idujuured. Sellised seemned on väga tundlikud läbikuivamise suhtes, seetõttu on väga oluline jälgida niiskust ka pärast külvide tegemist. Stratifitseeritud seemneid saab külvata kevadel, kuid nad tuleb enne külvi puhtaks pesta. Stratifitseeritakse näiteks tulikaliste ja priimulate seemneid.
  

3. SEEMNETE PALJUNDAMINE

• Seemnetega saab paljundada praktiliselt kõiki taimi. Seemnetega paljundamisel on palju eeliseid võrreldes vegetatiivse paljundamisega. Aednik-harrastaja võib juba ühe hooajaga saada suure koguse istutusmaterjali väikeste materiaalsete kuludega, mis on eriti oluline, kui jutt käib kallitest taimedest.Sageli on seemnetega paljundamine ainsaks võimaluseks hankida harva esinev taim, sest nende levik on otseselt seotud paljundamisraskustega.On taimi, mida ei saa üldse vegetatiivselt paljundada, või on seotud raskustega. Just selle pärast kohtabki neid taimi harva, vaid kollektsionääride aias. On selge, et sellise istutusmaterjali hind on kõrge, ning seda on piiratud koguses.
  Seemnetega paljundamine annab palju suurema võimaluse aednik-harrastajal tuua oma aeda harva esinevaid taimi.Peale selle, on seemnetega paljundamisel rida bioloogilisi eeliseid. Taimed, mis on kasvatatud seemnetest, on pikaealised, omavad paremini arenenud juuresüsteemi, taluvad paremini ümberistutamist. Peale selle, seemnetega paljundamine on perspektiivsem külmakartlike liikide introduktsioonis. Seemikud kohanevad antud kasvukoha kliimatingimustega palju paremini. Eriti hinnaline on seemnetest kasvatamine juhul, kui seemned on saadud juba antud kasvukohas kasvanud emataimelt.Ja lõpuks, seemnetega paljundamine lubab saada "puhast" istutusmaterjali. Vegetatiivsel istutusel saame kaasa viirus- ja seenhaigusi, mis esinevad emataimel.

• Suvelilletaimede ettekasvatamisel sõltub külvikoha valik seemne suurusest ja kasutatavatest vahenditest.Seemneid võib külvata: külvikasti, külvikarpi, külvikassetti, väikesesse potti või turbatabletti.
• Pika kasvuperioodiga taimede seemned külvatakse veebruar I...märts III, näiteks alatiõitsev begoonia, sinilobeelia, hübriidpetuunia, aed-raudürt, sultan-lemmalts jt.
• Lühema kasvuperioodiga liikide seemned külvatakse aga aprill I...mai II, näiteks peiulille liigid, pruudisõle liigid, hiina aedaster, ilukapsas, ilukõrvits jt.Veelgi varajasema õitsemise korral külvatakse seemned varem.
  
  
• Idanemiseks on sobilik temperatuur +18...+25^oC. Madalamatel temperatuuridel kulub seemnete idanemisele rohkem aega. Alla +10^oC temperatuuri korral ei pruugi seemned üldse idaneda.Külvikastidele võib idanemise ajaks peale panna veel kas lävipaistva kile või klaasi. See hoiab külvikastis niiskust ja soodustab seemnete idanemist ning taimede tärkamist. Küll aga võib klaasi või kile pinnale tekkida kondensvesi. Selle vältimiseks tuleb päeval mõneks tunniks külvidelt kile või klaas eraldada.Kui tegemist on külvidega, mille seemneid ei kaetud, siis on oluline katta neid klaasi või kilega. Kuna need seemned on kasvusubstraadi pinnal, siis võivad nad kergesti läbi kuivada.Liivaga või kasvusubstraadiga kaetud külvid ei pea kuni taimede tärkamiseni paiknema valges kohas. Küll aga vajavad idanemiseks valgust valgusidanejate liikide seemned (need mida külvil ei kaetud).Kogu idanemisperioodi jooksul tuleb jälgida, et külvid läbi ei kuivaks! See halvendab oluliselt seemnete idanemist ja taimede tärkamist.
  
• Pikeerimine on tärganud taime ümberistutamine koos juureotsa näpistamisega. Pikeerimisega tagatakse taimedele parem valgustatus kuna tihti tärganud taimed paiknevad tihedasti üksteise kõrval. Samuti parandab pikeerimine taime juure kasvu, sest juureotsa äranäpistamine parandab juure harunemist. Pikeeritakse taimi, mille seemned külvati külvikasti või -karpi. Külvikassettidesse külvatud seemnetest arenenud taimi ei pikeerita. Need jäävad kassetti kuni kasvukohale istutamiseni. Samuti ei pikeerita taimi, mille seemned külvati potti, turbatabletti. Taimi pikeeritakse plastkastidesse, kassettidesse või väiksematesse pottidesse. Pikeerimiseks kasutatakse spetsiaalset pikeerpulka. Selle võib valmistada ka puupulgast, peenemast oksast. Pikeerpulga võib asendada ka nt teritatud hariliku pliiatsiga või terata pastapliiatsiga.
  
• Potistamine on taimede istutamine potti. Potistamine toimub keskmiselt 3...4 nädalat pärast pikeerimist. Pikeerimise ja potistamise vahale jääva aja pikkus sõltub taimede kasvu kiirusest. Potistamise vajalikkusest annab märku taimede suurus. Kui lehed puutuvad juba üksteisega kokku, siis on tarvis taimed pottidesse istutada.
  Pottidesse istutatakse taimi ühekaupa, sinilobeelia korral mitme kaupa (nii nagu pikeeriti). Taimed istutatakse samale sügavusele nagu nad kasvasid.
  Poti suurus valitakse vastavalt taime ja tema juurestiku suurusele. Juured peavad potti lahedasti ära mahtuma ja ei tohi jääda kõveralt. Ka liiga suure poti kasutamine pole hea.
  Enamasti kasutatakse suvelilletaimede potistamiseks 8×8...10×10cm suuruseid plastikpotte. Näiteks vilt-ristirohi, sinilobeelia, peiulille liigid jpt.
  Suuremaid plastikpotte, läbimõõduga 12...14cm, kasutatakse suuremate taimede potistamiseks. Näiteks ilukõrvits, õisuba jt. Potistamisele järgneb taimede kastmine.
  
• Peamised hooldustööd taimede ettekasvatamisel on kastmine, piserdamine ja varjutamine.
  
  Kastmine on taimede ettekasvatamisel üks olulisemaid töid. Tuleb jälgida, et kasvusubstraat läbi ei kuivaks. See mõjutab juba taimede edasist kasvu ja arengut. Seetõttu tuleb ettekasvatatavaid taimi kasta olenevalt õhutemperatuurist ettekasvatusruumis. Kõrgemate temperatuuride korral on otstarbekas kasta kaks korda päevas: hommikul ja õhtul. Madalamate temperatuuride korral piisab ühekordsest kastmisest. Kastmiseks kasutatakse eelsoojendatud vett. Külma kraaniveega kastmise korral taimed ei omasta vette ega toitaineid ja see võib põhjustada taimedel füsioloogilise põua. See näeb välja selliselt, et ksavusubstraat on piisavalt niiske, kuid taimed ise on närtsinud olekus. Samuti pole otstarbekas kasta taimi keskpäeval. Siis on vee aurumine kõrgemate temperatuuride tõttu intensiivsem. Samuti taime lehtedele sattunud veepiisad toimivad kui suurendusklaas, mistõttu võivad taimede lehed saada intensiivse päikesepaiste korral põletuse. Piserdamine tuleb kõne alla siis, kui ettekasvatatavad taimed on väikesed ja kastekannust või muust väiksemast kannust kastmise korral võidaks taimi vigastada või kasvusubstraadi alla mattuda. Suuremaid taimi ei ole tarvis piserdada. Piserdamiseks võib kasutada spetsiaalseid pihusteid või väiksema taimede koguse korral ka tavalist kuid kindlasti puhastatud aiapritsi.
  Varjutamine on vajalik päikesepaisteliste ilmade korral. Varjutamiseks kasutatakse spetsiaalset varjutuskangast. Kindlasti ei ole otstarbekas varjutada pilviste ilmade korral. See vähendab oluliselt taimede fotosünteesi intensiivsust.
  
• Suvelilli on võimalik kasvatada ka nii, et seemned külvatakse kasvukohale. Selliselt saab kasvatada kiiremakasvulisi liike nagu näiteks harilik saialill, türgi mustköömen, harilik rukkilill, kosmos jt.Taoliste liikide korral ei toimu taimede ettekasvatamist. Külvikohaks valitakse koheselt kasvukoht. Külve saab teostada avamaale pärast suuremate öökülmade möödumist ja kui mulla temperatuur on ligikaudu +10oC .Külvikoht valmistatakse ette peenra ettevalmistamise käigus, mis tagab kobeda ja umbrohupuhta mulla. Ettevalmistamise käigus tuleb jälgida, et pinnas jääks tasane.Seemneid võib külvata ridadena või hajusalt.Külviskeemi valikul lähtutakse taimede kasvusuurusest.Reaskülvi võib kasutada näiteks hariliku saialille, kosmose seemnete külvide korral. Haljuskülvi võib kasutada näiteks türgi- või ida-mustköömne külvide korral.Reaskülvi korral jäetakse ridade vahekauguseks 10...30cm. Vahekauguse suurus oleneb külvatava liigi kasvusuurusest.Hajuskülvi korral märgitakse eelnevalt täpne külviala, mille võib märgistada näiteks liiva abil.Seemnete külviprotsess on sarnane taimede ettekasvatamisel. Küll aga ei järgne taimede tärkamisele pikeerimist. Pärast taimede tärkamist viiakse läbi harvendamine. Harvendamist tehakse kaks korda. Esimene kord jäetakse taimede vahekaugusels 5...10cm ja teisel harvendamisel jäetakse vahekauguseks juba taimede õige vahekaugus.Peale külvi teostamist võib need katta öökülmade ohu korral või kiiremaks taimede tärkamiseks kattelooriga.
  

KASUTATUD KIRJANDUS:

• http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=224
• https://www.osta.ee/turbatabletid-100-tk-soodne-25003054.html
• http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=134
• http://ak.rapina.ee/katrinu/gladiool/seemnetega_paljundamine.html
• Õpetaja materjal

Lillede klassifikatsioon

1. Mille poolest erinevad üheaastased, kaheaastased ja mitmeaastased lilled üksteisest? Too näiteid.

Üheaastased lilled ehk suvelilled on taimed, mis kasvavad seemnest, õitsevad, viljuvad ja kasvatavad seemned ühe vegetatsiooniperioodi jooksul

Näiteks: lamav käokuld (Helichrysum petiolare)

Kaheaastased lilled on taimed, mis esimesel aastal kasvatavad varred ja lehed ning teisel aastal õitsevad ning viljuvad. Kaheaastaseid lilli loetakse tihti suvikute hulka. 

Näiteks: sõrmkübar (Digitalis)

Mitmeaastased lilled ehk püsililled on taimed, mille eluiga on pikem kui kaks aastat. Sageli loetakse püsilillede hulka ka mitmeid poolpõõsaid.

Näiteks: iiris (Iris germanica)



2. Arutle, mis võib juhtuda, kui lilletaim(ed) istutada ebasobilikule kasuvukohale (valgus, mulla viljakus, niiskus). Miks on tähtis taimede kasvukoha nõudetega arvestada? Too näiteid.

Valgus: Kui valgusnõudlikud taimed istutada varjulisse kasvukohta, siis  kasv väheneb või hoopiski venivad välja, õitsemine jääb tagasihoidlikuks. Varju armastavate taimede istutamisel täispäikeselisse kasvukohta saavad taimed päikesepõletusi, ka kuivab muld liiga läbi ning lehtedele ilmuvad pruunikad laigud.

Valgusnõudlikud: lobeelia , tunbergia, päevakübar

Vähenõudlikud: päsmaslill , lõvilõug  raudürt

Varjulised: begoonia, lobeelia,  humal.


Mulla viljkus: Kui kehva mullaga kohastunud taimed istutada  liiga viljakasse mulda muutuvad nad liiga lopsakaks, kasvatavad palju lehemassi, varred venivad pikaks ja jäävad nõrgaks, mistõttu taim lamandub kergelt. Viljakat mulda vajavate taimede istutamisel toitainevaesesse jäävad need nõrgaks ja kiduraks ning haigused on kerged tekkima

Nõudlikud: krüsanteem, freesia, heleenium, mõrsjalill, kobarpea, kitsekakar, pojeng

Keskmiselt nõudlikud: priimula, begoonia, hosta, tulinelk, siilkübar, päevakübar, liatris, 

Vähenõudlikud liigid: kukeharjad, mägisibulad, kadakkaer, paljud kõrrelised, kipslill, 


Niiskus: Mida kuivem on ümbritsev keskkond, seda võimsamad juured taim endale veega varustamiseks kujundab. Kuivemates  kasvutingimustes on taime maapealne osa kiduram kui soodsa niiskusega kasvukohas. Liiga väike õhuniiskuse tagajärjel  kultuurid närbuvad ajutiselt või püsivalt ja hukkuvad selle tagajärjel. Liiga suur õhuniiskus võib saaki märgatavalt vähendada. Näiteks pidurdub liigniiskuse tagajärjel taimede õitsemine ja viljade valmimine ning lisaks on ebasoodne tolmlemisele ja seemnete levikule. Soodustab ka mitmete taimehaiguste ja kahjurite levikut. 

Põuakartlikud: hosta, bergeenia, võhumõõk

Vähenõudlikud niiskuse suhtes: aster, tokkroos, priimula

Põuakindlad: mägisibul, kukehari, kortsleht

3.Vali enamlevinud sugukondade hulgast 3 huvipakkuvamat. Leia veebist ja/ või raamatutest valitud sugukondade peamisi morfoloogilisi tunnuseid. Koosta võrdlev tabel-

Kasutatud kirjandus:

• http://www.gardenworldimages.com/Details.aspx?ID=165669&TypeID=1&searchtype=simple&contributor=0&licenses=1,2&sort=REL&cdonly=False&mronly=False

• http://www.gardenworldimages.com/ImageThumbs/GWD669/3/GWD669_DIGITALIS_ILLUMINATION_PINK_RHS_CHELSEA_BEST_PLANT_2012.jpg

• http://www.gardenworldimages.com/ImageThumbs/LIT3319/3/LIT3319_IRIS_DAMOISELLE.jpg

• http://agromet3.weebly.com/otildehuniiskuse-taumlhtsus-taimekasvule.html

• http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=228

• http://ak.rapina.ee/katrinu/Pysililled3/mullastikutingimused.html

• http://www.slideshare.net/cladina/sarikalised

• http://miksike.ee/documents/main/referaadid/kaheidulehelised.htm

• http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hkopsur2.htm

• http://et.wikipedia.org/wiki/Esileht

Ülesanne 1 ja 2

Ülesanne 1 

Mõistekaart 

https://bubbl.us/?h=247d34/49bb5b/23Xqz1OnGVjls&r=294693258

   Ülesanne 2
    

     Rohttaim

1.  Sort: 'ROMAN COLISEUM'

2.  Liiginimi eesti keeles: Sidrunbasiilik

3.  Liiginimi ladina keeles: Ocimum ×citriodorum

4.  Perekond eesti keeles: Basiilik (Ocimum)

5.  Sugukond: Huulõielised (Lamiaceae) 

6.  Tunnus: hübriidi näitab ladinakeelses nimes olev x.

Foto pärineb aadressilt:  http://www.gardenworldimages.com/Details.aspx?ID=143920&TypeID=1&searchtype=simple&contributor=0&licenses=1,2&sort=REL&cdonly=False&mronly=False&images=True&video=True&documents=True