Merlin aianduskoolis: Püsililled

Püsilillede eelised ja puudused võrreldes suvelilledega

Eelised:

Pikk eluiga

Võimalik mitmeti paljundada

Pole vajadust iga aasta uuendada

Enamik taimi talvitub avamaal

Külmakindlad

Puudused:

Paljunevad ise edasi (nn, metsistuvad), tuleb piirata.

Teatud taimi tuleb talveks üles kaevata ja siseruumidesse talvituma viia

Väiksem valik võrreldes suvelilledega

Suurem osa lilledest õitseb alles teisel aastal

Õitsemis aeg lühike

Paljunevad kiirelt ning elujõulisemad taimed võivad väetimad välja süüa

Vegetatiivse paljundamise viise

Paljundamine jagamisega:

Puhma jagamine: kaevatakse taim aiahargi abil üles, eemaldatakse liigne muld, jagatakse osadeks, vigastatud või kuivanud juured lõigatakse tagasi terve osani. Igale taimele peaks jääma vähemalt 1-3 võsu või kasvupunga ning terveid ja vigastamata juuri.
Risoomi jagamine: kaevatakse taim aiahargi abil üles, puhastatakse mullast, tükeldatakse terava noa abil 5-10 cm tükkideks (tükeldamisel jäetakse risoomi tükile juurmiste lehtede kimp ning juuri), juuri võib lõigata tagasi poole ulatuses, õie või õisikuga risoomid annavad harva uusi taimi (pole otstarbekas), kuivand lehed eraldada ja terved lehed tagasi lõigata 15 cm pikkuseks.
Juuremugula jagamine: Jagatakse kevadel või sügisel pärast puhkeperioodi, enne jagamist eemaldatakse surnud juuremugulad ja eelmise aasta varrejäänused, eemaldatakse käsitsi ühevarrelised osad, jäätakse igale eraldi osale juurekael koos 1-2 pungaga ja ühe juuremugulaga, tuleb jälgida, et ei tekiks suuri haavu, lõikamisel jälgida, etpung jääks juurekaela tüki keskele, lõigatul pinnal lasta kuivada üks ööpäev enne säilima panekut või istutamist

Paljundamine pistikutega:

Rohtsed pistikud: lõigatakse 5-10 cm pikkune võsu taime rohtsetest vartest, alumine lõige tehakse lehe alt viltu (vahelduvalt asetsevad lehed) või risti (vastakuti asetsevad lehed), ülemine lõige risti vahetult ülemise lehe pealt, pistiku alumisse ossa jäävad lehed eemaldatakse, ülemine leht jäetakse alles (kui on liiga suur, siis keerata rulli või lõgata kuni poole ulatuses tagasi), lõigatud pistik pannakse mulda, paljunduskasti või potti viltu u.5 cm vahega jättes mullapinnale ülemise lehe koos lehekaenla ja varre osaga, pistikuid piserda ja varjutada otsese päikesevalguse eest. Juurduvad u.3-4 nädalat +18...+20oC juures, hiljem istutatakse taimed potti või ettekasvatus peenrasse.
Poolpuitund pistikud: paljundatakse taimi, mille varte alumises osas leidub uinuvaid taimi. parim jagamise aeg on juuli ning augusti esimene pool. Pistikute lõikamine ja mulda panemine toimub sarnaselt rohtsetele pistikutele. Kasvukohale istutatakse taimed järgmisel aastal.
Juurepistikud: Paljundatakse pikkade ja lihakate juurtega püsililli (tavaliselt talvel novembrist aprillini). Hilissügisel kaevatakse emataim üles ja viiakse siseruumidesse kus temperatuur veidi üle 0oC . Emataimed puhastatakse ja pestakse mullast, jämedad ja ksekmise paksusega juured lõigatakse 4-6 cm pikkusteks tükkideks (ülemine ots risti, alumine viltu). Valmislõigatud juurepistikud asetatakse püsti või veidi kaldu liivase huumusmullaga pikeerkasti või üksikult potti ning kaetakse u.1 cm mullaga. Neid hoitakse tavaliselt kuni esimeste võsude tekkeni siseruumides (6-8 nädalat). Juurdunud pistik aseta valgesse kohta poolsooja kasvuhoonde, järk-järgult harjutades välisõhuga, istutatakse suvel peenrasse, kaetakse u.5 cm paksuse mullakihiga, pealt multšitakse, et muld püsiks niiske, kuival ajal kastetakse mõõdukalt, lehed ilmuvad sügisel või järgmisel vegetatsiooniperioodil, talvel katta peenar kuusekoste või puulehtedega.

Paljundamine võsunditega:

Võsundid: Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse paljunduspeenrale või kasvukohale.

Paljundamine sibulatega:

Tütarsibulad: Paljundatakse puhkeperioodil, mil pealsed kuivanud. Tütarsibulad murtakse emasibulate küljest lahti, eemaldatakse üleliigsed kuivanud soomused. Suuremaid sibulaid võib kohe kasvukohale istutada, väiksemaid aga potti, siis seal neid mõni aasta kasvatada enne kasvukohale istutamist.
Sigisibulad: Sigisibulad on väikesed ja tumepruuni värvusega. Nende arenedes ilmuvad igast tillukesest sibulast lühikesed valged juured (ilmuvad siis kui sibul on veel varrel) Kui sigisibulad on valmis iseseisvalt kasvama, kukuvad need varrelt mullale ja lähevad kasvama niipea, kui juur leiab mullas veidi niiskust. Sibulad korjatakse vartelt, lehekaenaldest niipea, kui need on valminud (lehed muutuvad kollaseks). Siis tuleb vars maapinnalt tagasi lõigata. Sigisibulad eraldatakse ettevaatlikult varre küljest. Seejärel asetatakse nad potti mullapinnale mõne sentimeetrise vahega ja surutakse mulla sisse nii, et tipp jääb mullapinnaga tasa. Jätta kasvama üheks aastaks. Järgmise aasta sügisel võetakse kasvanud mullast välja ning istutata peenrale. Õitsva taime saamiseks kulub ligikaudu viis aastat.
Sibulasoomused: Paljundatakse sügisel pärast lehtede koltumist. Välimised soomused eemaldatakse neid väljapoole murdes. Oluline on, et väike tükike sibulakanda jääks iga murtud soomuse külge. Eraldatud sibulasoomused pannakse läbipaistvasse kilekotti koos suurema koguse niiske turbaga. Sibulasoomused ja turvas tuleb kotis läbi segada. Seejärel puhutakse kotti õhku ning suletakse. Kott koos turba ja sibulasoomustega paigutatakse sooja ning pimedasse kohta. Kotti tuleb kontrollida vähemalt kord nädalas. Pärast 6-10 nädala möödumist ilmub kaks kuni kolm väikest valget sibulat soomuse alumisse serva. Igale sibulale kasvavad ka juured. Sellised sibulasoomused võetakse kotist välja ja istutatakse pottidesse kohe mullapinna alla. Potid paigutatakse valgesse ja jahedasse ruumi. Esimesel aastal kasvavad väikestele sibulatele peened lehed. Esimese aasta lõpuks on enamik soomuseid hävinud, väikesed sibulad eemaldatakse hävinud sibulasoomuste küljest ja istutatakse eraldi peenrasse või pottidesse. Õitsva taime saamiseni võib kuluda ligikaudu viis aastat.

Paljundamine võrsikutega:

Võrsikutega paljundamist kasutatakse taimede puhul, mille korral teised paljundamise võtted ei anna häid tulemusi. Emataime võsu painutatakse maha ja lõigatakse läbi, kinnitatakse vastu mulda kinnituskonksuga ja kaetakse lõikekohalt mullaga. Emataime ümber muld kobestatakse ja hoitakse niiskena.

Mina eelistaksin kasutada paljundamist võsundite, sibulate või jagamise teel. Ennekõike seepärast, et need tunduvad olevat kõige lihtsamad ning lollikindlamad. Pole vaja erilisi hoiustamis tingimusi ega muud säärast. Niiviisi on võimalik paljundatavad taimed/sibulad kohe tagasi mulda istutada ilma suure vaevata. Töö kiire ja efektiivne.