Merlin aianduskoolis: jaanuar 2015

Multš

Multši all mõistetakse taimede kasvupinnasele või -substraadile peale laotatud kattematerjali kihti. Multšimise eesmärgiks on eelkõige niiskuse säilitamine mullas ning juurestiku külmakaitse talveperioodil. Mõnel määral vähendavad multšid ka umbrohu teket ning lagunedes toimivad pinnaseparandajatena.
Sageli kasutatakse multše dekoratiivsetel eesmärkidel. Multši valikul lähtutakse peenras kasvavate taimede vajadustest, aiakujunduse stiilist ja hilisema hoolduse mahukusest.
Multšid jagunevad kaheks: lagunevad ja mittelagunevad. Lagunevaid tuleks iga 2 kuni 4aasta järel uus kiht peale panna, mittelagunevate vahelt tuleks aga lehed ja muu praht iga-aastaselt välja puhastada. Omakorda aga jagunevad veel sünteetilisteks, orgaanilisteks, mineraalseteks ja kombineeritud multšideks.

Orgaanilised multšid:

Tavaliselt laotatakse multš suuremale istutusalale ülepinnaliselt. Puude võraalused multšitakse tavaliselt igaüks eraldi. Multš laotatakse umbes 7 cm paksuse kihina (tihenenult) tasandatud istutusalale või istutatud puude võraalustele ringidele, jättes vabaks puutüve vahetu ümbruse 10 cm raadiuses. Multšitavalt pinnalt eemaldatakse umbrohud; eriti hoolikas tuleb olla mitmeaastaste juurumbrohtude eemaldamisel. Multši laotamiseks valitakse aeg, mil kasvupinnases on piisavalt niiskust; kuivale mullale multši ei panda.

Okaspuu koorepuru:
Kõige enam levinud orgaaniline multš. Seda võib kasutada multšina või ka dekoratiivse kattena muu orgaanilise või sünteetilise multši peal. Okaspuu koorepuru muudab mulla happelisemaks. Püsilillepeenrasse sobib peenema fraktsiooniga koorepuru, põõsaste ja hekkide alla võib panna jämedama fraktsiooniga koorepuru.
Männiokkad:

Õhuline ja dekoratiivne multš, kuid sobib ainult happelist keskkonda vajavatele taimedele, kuna tõstab mulla happesust. Männiokkamultš on tõhus tigude tõrjeks, kuna on terav ja vigastab tigusid.

Puulehed:
Sobilikud on kõikide puude lehed, mõned lihtsalt lagunevad aeglasemalt. Igal aasta saab sügisel lehti juurde, mis tagab multšikihi uuenduse. Multšina on puulehed tõhusad, kuid neid on keeruline laotada ühtlase kihina, samuti ei ole kuigi atraktiivne. Tuulises kohas võib tuul puulehed laiali kanda. Puulehtedega multšitud pinnas võib lisaks vajada lämmastikväetist. Purustamata puulehed kõdunevad väga aeglaselt, u. 2 aastaga, seetõttu need tavalislt eelnevalt kompostitakse.Haigustele ja kahjuritele on puulehtede alune hea talvituspaik.

Turvas:

Väga hästi sobivad multšimiseks neutraliseeritud turvas ning turbagraanulid. Granuleerimata turba kasutamisel on probleemiks, et see on kerge ning läbi kuivades kannab tuul selle laiali. Turvas ning turbatooted sobivad eelkõige hapulembeste taimede istutusalade multšimiseks. Kasutatakse sageli multšina roosipeenras. Hiljem oleks vajalik lupjamine, et vältida peenarde happelisemaks muutumist.

Saepuru:

Multšina takistab saepuru umbrohukasvu, kuid samas kipub hallitama minema ja lagunedes tarvitab rohkelt lämmastikku.Enne kasutamist peaks seisma kuni 2 aastat, kuna selle ajaga lagunevad saepurus sisalduvad taimede kasvu pidurdavad ühendid. Kuna saepuru tõmbab lagunedes mullast lämmastikku, siis vajab istutusala lämmastiku juurdelisamist (eriti lehtpõõsaste ja püsikute alades). Kõduneb aeglaselt ja võib meelitada aeda sipelgaid.
Muruniide:

Suve teisel poolel muruniite lisamine soodustab taimede kasvu, hoiab mulla niiskust, muudab mulla happeliseks, noor niide sisaldab taimedele vajalikku toitaineid.

Põhk, pilliroog, kõrkjad, hundinuiad:
Sobilik kasutada purustatud kujul. Multšimisel on otstarbeks kasutada kõrreliste ja punase ristiku segu, kuna kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku, ristikuga kaetud pinnasest aga fosforit ja kaaliumi.
Pabermultš:
Pabermultšiks kasutatakse peenestatud ajalehti, paremini sobib lainepapp. Pabermultš laguneb täielikult vee ja päikese mõjul ühe suve jooksul . Pabermultši kasutatakse peenarde vahedes, vähendab umbrohtumist.
Kakaovello:
Kakaooa kest on kakaotootmise ülejääk.Kiirestilagunev, laseb vett hästi läbi, harilikust koorepurust parema struktuuriga, peletab kahjureid, šokolaadilõhnaline.

Orgaanilised multšid eelised:

- Paraneb mulla niiskusesisaldus

- Mullapinnale ei teki õhuvahetust takistavat koorikut

- Pärsib umbrohu kasvu ning vähendab seega ka herbitsiidide kulu, mis on oluline ka keskkonnakaitse seisukohast, kuna mürgid satuvad pinna- ja põhjavette

- Multšitud pinnal puudub niitmisvajadus

- Vähendab taimedele stressi põhjustavaid suuri mullatemperatuuride kõikumisi, hoides pinnase talvel soojemana ja suvel jahedamana

- Aktiviseerib mulla elutegevust ja meelitab ligi vihmausse, kes loovad soodsa keskkonna mullas asuvate kasulike organismide paljunemiseks

- Aeglustab kevadel maa sulamist, tänu millele nihkub edasi taimede õitseaeg ning sellest tulenevalt väheneb kevadiste öökülmade kahjustuste oht

- Multšiks kasutatav materjal võimaldab reguleerida mulla happesust

- Vähendab erosiooni

- Alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist

- Muudab nii ilu- kui tarbeaia esteetilist välimust

- Võib suure koormusega aladel vajadusel asendada muru (nt. laste mänguväljakud)

- Varustab taimi orgaanilise väetisega, mistõttu areneb paremini taimede pinnalähedane juurestik

- Väldib toiduks kasutatavate taimede ja nende viljade kokkupuudet mullaga tugeva vihma korral, mis on oluline tegur ka taimede kaitsmisel pinnases tekkivate haiguste eest

- multšitud pinnases kaob vajadus iga-aastase kaevamise ning sagedase rohimise.

Orgaanilised multšid puudused:

- Multš võib olla mehhaaniliseks takistuseks väetise sattumisel juurtepiirkonda

- Paksem multšikiht võib põhjustada okaspuude ja igihaljaste lehtpõõsaste varakevadist päikesepõletust. Multši all on maapind külmunud ning taimed ei saa täiendada veevarusid; maapealsete osade kaudu aga toimub aurumine sellest hoolimata, mille tulemusena taim kuivab.

- Orgaaniliste süsinikurikaste multšide (männikoor, hake, põhuhekslid) lagundamisel tarbivad mikroorganismid ära suure osa taimedele vajalikust lämmastikust, mistõttu nad vajavad lisa väetamist.

- Puude võraaluste multšimisel võib multš valguda puutüve lähedusse ning matta juurekaela lubamatult sügavale; see põhjustab kasvuhäireid, tüve haudumist, koorepõletikke ning tüvemädanikke.

- Multšide pealt on raske koristada lehe- või okkaprahti.

Mineraalsed multšid

Mineraalsete multšide alla kuuluvad:

Liiv
Kergkruus
Paekivikillustik
Graniitkillustik
Dekoratiivkivid
Merekarbid
Klaasgraanulid
Tellisepuru

Kombineeritud multšid

Orgaanilisi ja mineraalseid multše saab maastikuehituses kasutada nii üksinda kui kombineerituna sünteetiliste multšidega. Viimase puhul on orgaanilise või mineraalse multšikihi paksus õhem, sest puudub oht multšikihi kiireks segunemiseks kasvumullaga.
Orgaanilisi ja mineraalseid multše kasutatakse tihi ka dekoratiivsuse eesmärgil. Selleks on kaubanduses saadaval erinevat värvi kive, kiviklibu, killustikku ja puiduhaket ning erineva fraktsiooniga puukoort. Mineraalsed multšid sobivad väga hästi suuremate pindade kujundamiseks. Kasutades erineva fraktsiooni ja värvusega multše on võimalik kujundada erinevaid geomeetrilisi mustreid ja ornamente. Mineraalsete multšide alla tuleb laotada peenravaip, et vältida erinevate pinnasekihtide segunemist. Orgaaniliste multšide all ei ole peenravaiba kasutamine soovitatav.

Sünteetilised multšid:

Peenravaip:

Vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes, tihe, õhku ja vett läbilaskev polüpropüleen kangas, vastupidavusega 8-10 aastat. Tallamiskindel ning takistab umbrohukasvu ja niiskuse aurumist pinnasest, samas vähendab erosiooni. Sobib kasutada terrassi-, teekatte-, turbaaia ja kiviktaimla aluse jne kattena.

Tekstiilmultš:

Kerge pinnakattematerjal. Olenevalt kasutuskohast on vastupidavus 5-6 aastat. Tekstiilmultš on mustakiuline polüpropüleen materjal, mis on vastupidav ultraviolettkiirgusele ja mullas leiduvatele ühenditele. Kangast kasutatakse umbrohu kasvu takistamiseks ning noorte taimede juurdumise soodustamiseks, kuna ta hoiab pinnase niiske ja soojana. Tekstiilmultši võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide eraldamiseks, näiteks drenaaži ja substraadi vahel lillepeenras.

Filterkangas:

Polüpropüleenkiududest valmistatud kiudkangas, mida kasutatakse pinnase tugevdamiseks, erosiooniohu, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Kangas on viltjas, vett ja õhku läbilaskev. Filterkangas eraldab erinevad mullakihid üksteisest, takistab nende segunemist, tugevdab struktuuri ja tõkestab külmunud maapinnast tulenevaid kahjustusi.

Juuretõkkekangas:

Vett läbilaskev jäik kiudkangas, mis ei kõdune ega mädane. Tõkestab puujuurte tungimist selle alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istutada ebatavalistesse kasvukohtadesse, näiteks killustikku, kivide vahele või liiva sisse. Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee. Ideaalne abivahend turbaaedade rajamisel.

Väetised

Väetised on ained, mida kasutatakse saagi suurendamise, selle kvaliteedi parandamise või mulla viljakuse tõstmise eesmärgil. Väetiste mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Toitainete varude täiendamist toitekeskkonnas (mullas) nimetatakse väetamiseks.

Väetised liigitatakse koostise alusel järgmiselt:
Orgaanilised väetised- Need väetised koosnevad orgaanilistest ainetest ja on loodusliku päritoluga. Orgaanilised väetised on näiteks sõnnik, turvas, virts, kompostid, haljasväetised jt.

Mineraalsed väetised- Nendes väetistes esinevad toiteelemendid mineraalsete ainetena. Minaraalväetised on tööstuslikult toodetud väetised, näiteks ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare jt.

Väetisi rühmitatakse vastavalt väliskujule ja konsistentsile järgmiselt:

Vedelväetised
Tahked väetised
Granuleeritud väetised
Kristallilised väetised
Amorfsed väetised
Väetisepulgad
Väetisetabletid

Mineraalväetiste eelised

Mineraalväetised sisaldavad suuremas koguses taimede kasvu edendavaid toitaineid kui orgaanilise väetised (lämmastik, fosfor, kaalium). Seejuures on tegu kiiresti vabanevate toitainetega, nii et taimed saavad kõik vajaliku kohe kätte. Kui taimed vajavad kiirkorras turgutust, siis on mineraalväetis kahtlemata kõige mugavam valik.

Mineraalväetiste puudused

Keemiliste sünteetiliste väetiste kasutamine ei aita mulda parandada. Pikaaegne sünteetiliste lisandite kasutamine mõjub lausa vastupidiselt ning kaotab ära mullas elutsevad kasulikud mikroobid. Selle vältimiseks segatakse mulda sageli mitmesugust orgaanilist materjali nagu sõnnikut või komposti.
Kui vihmavesi või kastmisvesi jõuab taimede juurtest allapoole, võib see kaasa tuua leostumise ehk mineraalainete väljauhtumise. Lämmastik on leostumisele iseäranis vastuvõtlik.
Liigne mineraalväetiste kasutamine võib viia pinnase sooldumiseni ning see omakorda mõjub taimedele kahjulikult. Sünteetilisi mineraalväetisi toodetakse fossiilkütustest.

Orgaanilise väetise eelised:

Orgaanilise väetise (sõnnik, kompostimuld jms) korrapärasel kasutamisel paraneb mullastruktuur. Raske savi- ja liivsavimuld muutub kobedamaks ja kergemini haritavaks, kerge liiv- ja saviliivmuld muutub sidusamaks ja vettpidavamaks.
Orgaanikaga rikastatud muld on õhulisem ja toitaineterikkam ning seob paremini vett. Lisaks paraneb mulla puhverdusvõime ja ebasoodsad tegurid nagu põud ja liigniiskus teevad taimedele vähem kahju.
Erinevalt mineraalväetistest viiakse orgaaniliste väetistega mulda ka mikrorganisme, kes aitavad oma elutegevusega kaasa mulla parendamisele. Mikroorganismid muudavad toiteelemendid taimedele kättesadavaks.
Regulaarsel orgaaniliste väetiste kasutamisel paraneb mulla huumusseisund. Tekib rohkesti huumusaineid, mis toimivad kasvustimolaatoritena ja kiirendavad taimede elutegevust. Mulla huumuskihti ei saa asendada mineraalväetistega. Tume, huumusrikas muld neelab aga paremini päikeseenergiat ja soojeneb kiiremini.
Orgaaniline väetis sisaldab taimedele sobivas vahekorras kõiki vajalikke toiteelemente, sealhulgas ka mikroelemente, seega väheneb vajadus kasutada mineraalväetisi.
Orgaanilise väetisega rikastatud mullas mõjuvad ka lisaks antavad mineraalväetised paremini, ning neid ei uhuta nii kergesti mullast vihmaveega välja.
Mullas tekib orgaanilise väetise lagunemisel süsihappegaas, mis on vajalik taimede kasvuks ning suurendab saagikust.
Lavades ja kasvuhoonetes saab orgaanilist väetist (eelkõige sõnnikut) edukalt kasutada ka biokütusena.
Orgaanika (sõnnik, kompstimuld, turvas jt) sobib hästi ka multšiks hoides maa umbrohupuhta ja säilitades niiskust. Muidugi tuleb orgaanikaga multšimisel seda pidevalt uuendada ning arvestada erinevate kultuuride nõudeid kasutatavale multšile.
Orgaaniliste väetistega on väiksem oht taimi üleväetada, sest toitained vabanevad aegamööda.

Orgaanilise väetise puudused:

Tuntud ka oma halva lõhna poolest.
Paljud orgaanilised väetised vabastavad toitaineid üsna aeglaselt ning seepärast võivad lilled ja muud taimed enne orgaanilise materjali lõplikku lagunemist toitainete puuduse käes kannatada.
Kuna orgaanilised väetised sisaldavad kolme põhilist toitainet (lämmastikku, fosforit ja kaaliumi) üsna vähesel määral, tuleb väetisi sageli suures koguses kasutada, et taimed kõik vajalikud ained ikka kätte saaksid.

Geosünteedid

Tegemist on sünteetiliste materjalidega, mida kasutatakse haljastuses, maa- ja vesiehitistel. Geosünteedid võimaldavad vähendada ehituskulusid ja rajada teid nõrkadele pinnastele.
Ta eraldab erinevd mullakihid üksteisest, takistab nende segunemist, tugevdab pinnase

struktuuri,tõkestab külmunud maapinnast tulenevaid kahjustusi ja kindlustab nõlva pindasid. Selle kasutamine säästab kulutusi, kuna mulla parandamiseks kulutatakse vähem materjali ja aega ning hooldamine on lihtsam.

Geosünteedid jagatakse:

geotekstiilideks (kootud ja mitte kootud)

geovõrkudeks (pressitud, kootud, keevitatud ja komposiitgeovõrgud)

geomembraanideks

geosünteetilisteks savivahekihtideks

geokomposiidideks.

Lõpetuseks minu arvamus:

Multši valikul enda koduaeda tuleks kindlasti arvestada taime nõudeid. Orgaanilised multšid on taimede kasvuks alati paremad, kui sünteetilised või killustikmultšid. Sünteetiliste multšide eeliseks on lihtne paigaldus ja soodne hind ning väike hooldustööde maht. Kuna erinevaid multše pakutakse Eestis palju, siis usun, et igaüks leiab enda aeda just talle sobiva.
Väetiste müügiriiulid Eesti aiapoodides on piisavalt kirjud ja valik on väga suur, kuid samas jälle tuleb väetise valikul lähtuda vastavalt taime vajadusele väetise järele. Siinkohal ei oska ma kahjuks öelda, millise väetise kasuks otsustada, kuna mul puudub eelnev kogemus mineraalsete väetiste kasutamise kohta. Siiani olen kasutanud vaid orgaanilist väetist ning sedagi ainult sõnniku või lehtede näol.
Geosünteetide kasutamise kohta minul isiklikult kogemus puudub, kuid olen kindel, et hakkan neid tulevikus edaspidi kasutama.