Multš
Sageli kasutatakse multše dekoratiivsetel eesmärkidel. Multši valikul lähtutakse peenras kasvavate taimede vajadustest, aiakujunduse stiilist ja hilisema hoolduse mahukusest.
Multšid jagunevad kaheks: lagunevad ja mittelagunevad. Lagunevaid tuleks iga 2 kuni 4aasta järel uus kiht peale panna, mittelagunevate vahelt tuleks aga lehed ja muu praht iga-aastaselt välja puhastada. Omakorda aga jagunevad veel sünteetilisteks, orgaanilisteks, mineraalseteks ja kombineeritud multšideks.
Orgaanilised multšid:
Tavaliselt laotatakse multš suuremale istutusalale ülepinnaliselt. Puude võraalused multšitakse tavaliselt igaüks eraldi. Multš laotatakse umbes 7 cm paksuse kihina (tihenenult) tasandatud istutusalale või istutatud puude võraalustele ringidele, jättes vabaks puutüve vahetu ümbruse 10 cm raadiuses. Multšitavalt pinnalt eemaldatakse umbrohud; eriti hoolikas tuleb olla mitmeaastaste juurumbrohtude eemaldamisel. Multši laotamiseks valitakse aeg, mil kasvupinnases on piisavalt niiskust; kuivale mullale multši ei panda.
Okaspuu koorepuru:
Kõige enam levinud orgaaniline multš. Seda võib kasutada multšina või ka dekoratiivse kattena muu orgaanilise või sünteetilise multši peal. Okaspuu koorepuru muudab mulla happelisemaks. Püsilillepeenrasse sobib peenema fraktsiooniga koorepuru, põõsaste ja hekkide alla võib panna jämedama fraktsiooniga koorepuru.
Männiokkad:
Õhuline ja dekoratiivne multš, kuid sobib ainult happelist
keskkonda vajavatele taimedele, kuna tõstab mulla happesust. Männiokkamultš on tõhus tigude tõrjeks, kuna on terav ja vigastab tigusid.
Puulehed:
Sobilikud on kõikide puude lehed, mõned lihtsalt lagunevad aeglasemalt. Igal aasta saab sügisel lehti juurde, mis tagab multšikihi uuenduse. Multšina on puulehed tõhusad, kuid neid on keeruline laotada ühtlase kihina, samuti ei ole kuigi atraktiivne. Tuulises kohas võib tuul puulehed laiali kanda. Puulehtedega multšitud pinnas võib lisaks vajada lämmastikväetist. Purustamata puulehed kõdunevad väga aeglaselt, u. 2 aastaga, seetõttu need tavalislt eelnevalt kompostitakse.Haigustele ja kahjuritele on puulehtede alune hea talvituspaik.
Sobilikud on kõikide puude lehed, mõned lihtsalt lagunevad aeglasemalt. Igal aasta saab sügisel lehti juurde, mis tagab multšikihi uuenduse. Multšina on puulehed tõhusad, kuid neid on keeruline laotada ühtlase kihina, samuti ei ole kuigi atraktiivne. Tuulises kohas võib tuul puulehed laiali kanda. Puulehtedega multšitud pinnas võib lisaks vajada lämmastikväetist. Purustamata puulehed kõdunevad väga aeglaselt, u. 2 aastaga, seetõttu need tavalislt eelnevalt kompostitakse.Haigustele ja kahjuritele on puulehtede alune hea talvituspaik.
Turvas:
Väga hästi sobivad multšimiseks neutraliseeritud turvas ning turbagraanulid. Granuleerimata turba kasutamisel on probleemiks, et see on kerge ning läbi kuivades kannab tuul selle laiali. Turvas ning turbatooted sobivad eelkõige hapulembeste taimede istutusalade multšimiseks. Kasutatakse sageli
multšina roosipeenras. Hiljem oleks vajalik lupjamine, et vältida peenarde
happelisemaks muutumist.
Saepuru:
Multšina takistab saepuru umbrohukasvu, kuid samas kipub hallitama minema ja lagunedes tarvitab rohkelt lämmastikku.Enne kasutamist peaks seisma kuni 2 aastat, kuna selle ajaga lagunevad
saepurus sisalduvad taimede kasvu pidurdavad ühendid. Kuna saepuru tõmbab lagunedes mullast lämmastikku, siis vajab istutusala lämmastiku
juurdelisamist (eriti lehtpõõsaste ja püsikute alades). Kõduneb aeglaselt ja võib meelitada aeda sipelgaid. Muruniide:
Suve teisel poolel muruniite lisamine soodustab taimede kasvu, hoiab
mulla niiskust, muudab mulla happeliseks, noor niide sisaldab taimedele
vajalikku toitaineid.
Põhk,
pilliroog, kõrkjad, hundinuiad: Sobilik kasutada purustatud kujul. Multšimisel on otstarbeks kasutada kõrreliste ja punase ristiku segu, kuna kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku, ristikuga kaetud pinnasest aga fosforit ja kaaliumi.
Pabermultš:
Pabermultšiks kasutatakse peenestatud ajalehti, paremini sobib lainepapp. Pabermultš laguneb täielikult vee ja päikese mõjul ühe suve jooksul . Pabermultši kasutatakse peenarde vahedes, vähendab umbrohtumist.
Kakaovello:
Kakaooa kest on kakaotootmise ülejääk.Kiirestilagunev, laseb vett hästi läbi, harilikust koorepurust parema struktuuriga, peletab kahjureid, šokolaadilõhnaline.
Orgaanilised
multšid eelised:
- Paraneb
mulla niiskusesisaldus
- Mullapinnale
ei teki õhuvahetust takistavat koorikut
- Pärsib
umbrohu kasvu ning vähendab seega ka herbitsiidide kulu, mis on oluline ka
keskkonnakaitse seisukohast, kuna mürgid satuvad pinna- ja põhjavette
- Multšitud pinnal puudub niitmisvajadus
- Vähendab
taimedele stressi põhjustavaid suuri mullatemperatuuride kõikumisi, hoides
pinnase talvel soojemana ja suvel jahedamana
- Aktiviseerib
mulla elutegevust ja meelitab ligi vihmausse, kes loovad soodsa keskkonna
mullas asuvate kasulike organismide paljunemiseks
- Aeglustab
kevadel maa sulamist, tänu millele nihkub edasi taimede õitseaeg ning sellest
tulenevalt väheneb kevadiste öökülmade kahjustuste oht
- Multšiks
kasutatav materjal võimaldab reguleerida mulla happesust
- Vähendab
erosiooni
- Alandab
tallamisest tekkivat mulla tihenemist
- Muudab
nii ilu- kui tarbeaia esteetilist välimust
- Võib
suure koormusega aladel vajadusel asendada muru (nt. laste mänguväljakud)
- Varustab
taimi orgaanilise väetisega, mistõttu areneb paremini taimede pinnalähedane
juurestik
- Väldib
toiduks kasutatavate taimede ja nende viljade kokkupuudet mullaga tugeva vihma
korral, mis on oluline tegur ka taimede kaitsmisel pinnases tekkivate
haiguste eest
- multšitud
pinnases kaob vajadus iga-aastase kaevamise ning sagedase rohimise.
Orgaanilised multšid puudused:
- Multš võib olla mehhaaniliseks takistuseks väetise sattumisel juurtepiirkonda
- Paksem multšikiht võib põhjustada okaspuude ja igihaljaste lehtpõõsaste varakevadist päikesepõletust. Multši all on maapind külmunud ning taimed ei saa täiendada veevarusid; maapealsete osade kaudu aga toimub aurumine sellest hoolimata, mille tulemusena taim kuivab.
- Orgaaniliste süsinikurikaste multšide (männikoor, hake, põhuhekslid) lagundamisel tarbivad mikroorganismid ära suure osa taimedele vajalikust lämmastikust, mistõttu nad vajavad lisa väetamist.
- Puude võraaluste multšimisel võib multš valguda puutüve lähedusse ning matta juurekaela lubamatult sügavale; see põhjustab kasvuhäireid, tüve haudumist, koorepõletikke ning tüvemädanikke.
- Multšide pealt on raske koristada lehe- või okkaprahti.
Mineraalsed multšid
Mineraalsete multšide alla kuuluvad:
- Liiv
- Kergkruus
- Paekivikillustik
- Graniitkillustik
- Dekoratiivkivid
- Merekarbid
- Klaasgraanulid
- Tellisepuru
Kombineeritud multšid
Orgaanilisi
ja mineraalseid multše saab maastikuehituses kasutada nii üksinda kui
kombineerituna sünteetiliste multšidega. Viimase puhul on orgaanilise või
mineraalse multšikihi paksus õhem, sest puudub oht multšikihi kiireks
segunemiseks kasvumullaga.
Orgaanilisi ja mineraalseid multše kasutatakse tihi ka dekoratiivsuse eesmärgil. Selleks on kaubanduses saadaval erinevat värvi kive, kiviklibu, killustikku ja puiduhaket ning erineva fraktsiooniga puukoort. Mineraalsed multšid sobivad väga hästi suuremate pindade kujundamiseks. Kasutades erineva fraktsiooni ja värvusega multše on võimalik kujundada erinevaid geomeetrilisi mustreid ja ornamente. Mineraalsete multšide alla tuleb laotada peenravaip, et vältida erinevate pinnasekihtide segunemist. Orgaaniliste multšide all ei ole peenravaiba kasutamine soovitatav.
Orgaanilisi ja mineraalseid multše kasutatakse tihi ka dekoratiivsuse eesmärgil. Selleks on kaubanduses saadaval erinevat värvi kive, kiviklibu, killustikku ja puiduhaket ning erineva fraktsiooniga puukoort. Mineraalsed multšid sobivad väga hästi suuremate pindade kujundamiseks. Kasutades erineva fraktsiooni ja värvusega multše on võimalik kujundada erinevaid geomeetrilisi mustreid ja ornamente. Mineraalsete multšide alla tuleb laotada peenravaip, et vältida erinevate pinnasekihtide segunemist. Orgaaniliste multšide all ei ole peenravaiba kasutamine soovitatav.
Sünteetilised multšid:
Peenravaip:
Vastupidav
ultraviolettkiirguse suhtes, tihe, õhku ja vett läbilaskev polüpropüleen kangas, vastupidavusega 8-10 aastat. Tallamiskindel ning takistab umbrohukasvu
ja niiskuse aurumist pinnasest, samas vähendab erosiooni. Sobib kasutada
terrassi-, teekatte-, turbaaia ja kiviktaimla aluse jne kattena.
Tekstiilmultš:
Kerge
pinnakattematerjal. Olenevalt kasutuskohast on vastupidavus 5-6 aastat.
Tekstiilmultš on mustakiuline
polüpropüleen materjal, mis on vastupidav ultraviolettkiirgusele ja mullas
leiduvatele ühenditele. Kangast kasutatakse umbrohu kasvu takistamiseks ning
noorte taimede juurdumise soodustamiseks, kuna ta hoiab pinnase niiske ja
soojana. Tekstiilmultši võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide eraldamiseks,
näiteks drenaaži ja substraadi vahel lillepeenras.
Filterkangas:
Polüpropüleenkiududest valmistatud
kiudkangas, mida kasutatakse pinnase tugevdamiseks, erosiooniohu, külmakaitseks
ja umbrohu tõkestamiseks. Kangas on viltjas, vett ja õhku läbilaskev.
Filterkangas eraldab erinevad mullakihid üksteisest, takistab nende segunemist,
tugevdab struktuuri ja tõkestab külmunud maapinnast tulenevaid kahjustusi.
Juuretõkkekangas:
Vett läbilaskev
jäik kiudkangas, mis ei kõdune ega mädane. Tõkestab puujuurte tungimist selle
alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istutada ebatavalistesse
kasvukohtadesse, näiteks killustikku, kivide vahele või liiva sisse.
Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurte ümbert ning
filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee. Ideaalne abivahend turbaaedade
rajamisel.
Väetised
Väetised on ained, mida kasutatakse saagi suurendamise, selle kvaliteedi parandamise või mulla viljakuse tõstmise eesmärgil. Väetiste mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Toitainete varude täiendamist toitekeskkonnas (mullas) nimetatakse väetamiseks.
Väetised liigitatakse koostise alusel järgmiselt:
Orgaanilised väetised- Need väetised koosnevad orgaanilistest ainetest ja on loodusliku päritoluga. Orgaanilised väetised on näiteks sõnnik, turvas, virts, kompostid, haljasväetised jt.
Mineraalsed väetised- Nendes väetistes esinevad toiteelemendid mineraalsete ainetena. Minaraalväetised on tööstuslikult toodetud väetised, näiteks ammooniumnitraat, superfosfaat, Ferticare jt.
Väetisi rühmitatakse vastavalt väliskujule ja konsistentsile järgmiselt:
- Vedelväetised
- Tahked väetised
- Granuleeritud väetised
- Kristallilised väetised
- Amorfsed väetised
- Väetisepulgad
- Väetisetabletid
Mineraalväetiste eelised
- Mineraalväetised sisaldavad suuremas koguses taimede kasvu edendavaid toitaineid kui orgaanilise väetised (lämmastik, fosfor, kaalium). Seejuures on tegu kiiresti vabanevate toitainetega, nii et taimed saavad kõik vajaliku kohe kätte. Kui taimed vajavad kiirkorras turgutust, siis on mineraalväetis kahtlemata kõige mugavam valik.
- Keemiliste sünteetiliste väetiste kasutamine ei aita mulda parandada. Pikaaegne sünteetiliste lisandite kasutamine mõjub lausa vastupidiselt ning kaotab ära mullas elutsevad kasulikud mikroobid. Selle vältimiseks segatakse mulda sageli mitmesugust orgaanilist materjali nagu sõnnikut või komposti.
- Kui vihmavesi või kastmisvesi jõuab taimede juurtest allapoole, võib see kaasa tuua leostumise ehk mineraalainete väljauhtumise. Lämmastik on leostumisele iseäranis vastuvõtlik.
- Liigne mineraalväetiste kasutamine võib viia pinnase sooldumiseni ning see omakorda mõjub taimedele kahjulikult. Sünteetilisi mineraalväetisi toodetakse fossiilkütustest.
Orgaanilise
väetise eelised:
- Orgaanilise väetise (sõnnik, kompostimuld jms) korrapärasel kasutamisel paraneb mullastruktuur. Raske savi- ja liivsavimuld muutub kobedamaks ja kergemini haritavaks, kerge liiv- ja saviliivmuld muutub sidusamaks ja vettpidavamaks.
- Orgaanikaga rikastatud muld on õhulisem ja toitaineterikkam ning seob paremini vett. Lisaks paraneb mulla puhverdusvõime ja ebasoodsad tegurid nagu põud ja liigniiskus teevad taimedele vähem kahju.
- Erinevalt mineraalväetistest viiakse orgaaniliste väetistega mulda ka mikrorganisme, kes aitavad oma elutegevusega kaasa mulla parendamisele. Mikroorganismid muudavad toiteelemendid taimedele kättesadavaks.
- Regulaarsel orgaaniliste väetiste kasutamisel paraneb mulla huumusseisund. Tekib rohkesti huumusaineid, mis toimivad kasvustimolaatoritena ja kiirendavad taimede elutegevust. Mulla huumuskihti ei saa asendada mineraalväetistega. Tume, huumusrikas muld neelab aga paremini päikeseenergiat ja soojeneb kiiremini.
- Orgaaniline väetis sisaldab taimedele sobivas vahekorras kõiki vajalikke toiteelemente, sealhulgas ka mikroelemente, seega väheneb vajadus kasutada mineraalväetisi.
- Orgaanilise väetisega rikastatud mullas mõjuvad ka lisaks antavad mineraalväetised paremini, ning neid ei uhuta nii kergesti mullast vihmaveega välja.
- Mullas tekib orgaanilise väetise lagunemisel süsihappegaas, mis on vajalik taimede kasvuks ning suurendab saagikust.
- Lavades ja kasvuhoonetes saab orgaanilist väetist (eelkõige sõnnikut) edukalt kasutada ka biokütusena.
- Orgaanika (sõnnik, kompstimuld, turvas jt) sobib hästi ka multšiks hoides maa umbrohupuhta ja säilitades niiskust. Muidugi tuleb orgaanikaga multšimisel seda pidevalt uuendada ning arvestada erinevate kultuuride nõudeid kasutatavale multšile.
- Orgaaniliste väetistega on väiksem oht taimi üleväetada, sest toitained vabanevad aegamööda.
- Tuntud ka oma halva lõhna poolest.
- Paljud orgaanilised väetised vabastavad toitaineid üsna aeglaselt ning seepärast võivad lilled ja muud taimed enne orgaanilise materjali lõplikku lagunemist toitainete puuduse käes kannatada.
- Kuna orgaanilised väetised sisaldavad kolme põhilist toitainet (lämmastikku, fosforit ja kaaliumi) üsna vähesel määral, tuleb väetisi sageli suures koguses kasutada, et taimed kõik vajalikud ained ikka kätte saaksid.
Geosünteedid
Tegemist on sünteetiliste materjalidega, mida kasutatakse haljastuses, maa- ja vesiehitistel. Geosünteedid võimaldavad vähendada ehituskulusid ja rajada teid nõrkadele pinnastele.
Ta eraldab erinevd mullakihid üksteisest, takistab nende segunemist, tugevdab pinnase
struktuuri,tõkestab külmunud maapinnast tulenevaid kahjustusi ja kindlustab nõlva pindasid. Selle kasutamine säästab kulutusi, kuna mulla parandamiseks kulutatakse vähem materjali ja aega ning hooldamine on lihtsam. Ta eraldab erinevd mullakihid üksteisest, takistab nende segunemist, tugevdab pinnase
Geosünteedid jagatakse:
- geotekstiilideks (kootud ja mitte kootud)
- geovõrkudeks (pressitud, kootud, keevitatud ja komposiitgeovõrgud)
- geomembraanideks
- geosünteetilisteks savivahekihtideks
- geokomposiidideks.
Lõpetuseks minu arvamus:
Väetiste müügiriiulid Eesti aiapoodides on piisavalt kirjud ja valik on väga suur, kuid samas jälle tuleb väetise valikul lähtuda vastavalt taime vajadusele väetise järele. Siinkohal ei oska ma kahjuks öelda, millise väetise kasuks otsustada, kuna mul puudub eelnev kogemus mineraalsete väetiste kasutamise kohta. Siiani olen kasutanud vaid orgaanilist väetist ning sedagi ainult sõnniku või lehtede näol.
Geosünteetide kasutamise kohta minul isiklikult kogemus puudub, kuid olen kindel, et hakkan neid tulevikus edaspidi kasutama.
Kasutatud kirjandus
- http://www.mults.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1209&Itemid=584
- http://istutustoodmururajamine.weebly.com/multscaronid.html
- http://www.bauhof.ee/media/pdf/bauhof_mults-kaunistab-istutusalasid.pdf
- http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/erinevate-multside-head-ja-vead?id=31403395
- http://www.balticagro.ee/index.dsp?area=464
- http://www.hortes.ee/?op=body&id=77&art=63
- http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/haljasalade-kasvupinnased.pdf
- http://ak.rapina.ee/katrinu/vaetus/vetiste_klassifitseerimine_koostise_alusel.html
- http://juhendaja.ee/orgaanilised-ja-mineraalvaetised-0564samm0/
- http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/orgaaniline-vaetis-on-hea-mulla-jaoks-asendamatu?id=31926853
- http://www.kiirwarren.ee/teenused/geosunteedid/
- http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/kiled-kangad/filterkangas
- http://www.capecontours.co.za/the-lowdown-on-mulch/
- http://www.ehitusinfo.ee/index.php?taiteained_materjalid
- http://home.howstuffworks.com/vegetable-garden-mulches1.htm